Tööandjatele on Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega kehtestatud mitmesugused kohustused seoses tööohutuse ja töötervishoiu korraldusega (vt teema 2). Tervisedendus töökohal täiendab seaduslikke nõudmisi ja keskendub reale teguritele, mis ei pruugi olla kaetud töötervishoiu ja tööohutuse alase seadusandlusega.

Tervist edendavate töökohtade Euroopa võrgustik defineerib tervisedendust töökohal kui tööandjate, töötajate ja ühiskonna ühiseid jõupingutusi inimeste tervise ja heaolu parandamiseks töökohal. Erilist tähelepanu pööratakse töökorralduse ja töökeskkonna parandamisele, töötajate kaasamise suurendamisele töökeskkonna kujundamisel ning nende isiklike oskuste ja professionaalse arengu soodustamisele. 

Üldisemalt keskendub tervisedendus töökohal järgmistele küsimustele:

• tervishoiualane haridus ja koolitus,
• töö ja isikliku elu tasakaal (sotsiaalvõrgustikud, pereheaolu, töölesõidutingimused),
• stress ja vaimne heaolu, 
• elustiil (toitumine, füüsiline aktiivsus, suitsetamine ja alkoholitarbimine).

Tööandja roll 

Tööandja täidab töökohal tervisedendusmeetmete edu tagamisel võtmerolli:

• näidates pühendumust ja pakkudes täielikku tuge, kaasa arvatud nähtav osalemine;
• integreerides programmi organisatsiooni protsessidesse ja poliitikatesse nende alalise osana; 
• soodustades töötajate aktiivset kaasamist ja osalemist meetmete kavandamisel ja elluviimisel.

Tööohutuse ja töötervishoiu ning töökohal tervisedenduse integreerimine 

Traditsiooniliselt on tööohutust ja töötervishoidu ning töökohal tervise  edendamist vaadeldud erinevate valdkondadena, kus töökohal tervise  edendamine keskendub peamiselt töötajate tervislikule eluviisile ja tervisekäitumisele. Aja jooksul on tervisedenduse mõiste laienenud, hõlmates nii füüsilise ja vaimse heaolu kui ka töökorralduse küsimusi, ning kattumine kahe valdkonna vahel on kasvanud.

Teaduslikud tõendused ja praktilised kogemused  on näidanud, et kõikehõlmavad tavad ja tegevuskavad, mis tegelevad samaaegselt mõlemaga – nii (füüsilise ja organisatsioonilise) töökeskkonna kui inimeste individuaalsete terviseriskidega, on haiguste vältimisel ning tervise ja ohutuse edendamisel olnud efektiivsemad.  

Kasu tervisedendusest töökohal (järgmine osa)