Seadusjärgsed kohustused

Tööandjale on Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega kehtestatud kohustus tagada töötajate ohutus ja tervishoid kõigis tööga seotud valdkondades. Sealhulgas ka töötajate ohutuse ja tervisega seotud riskide hindamine ja töökoha kohandamine töötaja vajadustele.

Võrdse kohtlemise seadus ja soolise võrdõiguslikkuse seadus kohustavad tööandjaid kohtlema kõiki töötajaid võrdselt ja keelab diskrimineerimise vanuse või puude alusel.

Täieliku võrdsuse tagamisel praktikas ei tee võrdse kohtlemise põhimõte tööandjatele takistusi erimeetmete kasutamisel vanusest või puudest tingitud ebasoodsate olukordade ärahoidmiseks või heastamiseks. See hõlmab meetmeid töötervishoiule ja tööohutusele ning eakate või puudega töötajate töökeskkonda paremale integreerumisele.

Vanuse ja mitmekesisuse arvestamine riskihindamisel

Riskihindamine on tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise element, mis võimaldab kaardistada potentsiaalseid riske ja ohte, millega töötajad võivad kokku puutuda, ning teha otsuseid rakendamist vajavate kaitse- ja ennetusmeetmete kohta. See on dünaamiline protsess, mis lubab organisatsioonil välja töötada proaktiivse poliitika töökeskkonna ohutegurite juhtimiseks. (Allikas)

on tõhusa tervishoiu- ja tööohutusjuhtimise nurgakivi. Riskihindamise läbiviimisel on oluline arvesse võtta tööjõu mitmekesisust ja pöörata erilist tähelepanu haavatavatele töötajarühmadele – noored töötajad, eakad töötajad, puudega isikud ja naised. 

Vanus on mitmekesisuse üheks aspektiks ja vanusega seotud eririske tuleb riskihindamisel arvesse võtta. Noorte töötajate puhul on riskiks kogemuste puudumine, eakate töötajate puhul võimalikud muutused nende funktsionaalsetes võimetes. 

Inimesed on väga erinevad oma tervise ja füüsilise seisundi poolest ja vanusega need erinevused suurenevad, mistõttu ei tohi järeldusi teha ainult vanuse põhjal.

Riskihindamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele võtmeküsimustele:

• riskihindamisi tuleb korraldada ja läbi vaadata regulaarselt;
• arvesse tuleb võtta konkreetse ametikoha ülesanded;
• parandusmeetmed peavad põhinema võimetel ja konkreetsetel riskidel, mitte pelgalt vanusel; 
• probleemide tuvastamiseks tuleb korraldada regulaarseid tervisekontrolle.

Lisateavet vanust arvestava riskihindamise kohta leiate siit.

Töökoha kohandamine

Riskihindamise tulemuste põhjal võib tööandjal tekkida vajadus rakendada kohandamismeetmeid, et viia töökoht vastavusse töötajate muutunud võimete ja tervislikule seisundile. Meetmed peavad põhinema konkreetsetel riskidel ja töötajate võimetel, mitte nende vanusel. 

Kohandamismeetmeteks võivad olla:

• olemasolevate seadmete kohandamine või uute seadmete hankimine  käsitsi tehtavate toimingute, korduvate ja jõudu nõudvate liigutuste või ebamugava tööasendi vältimiseks või vähendamiseks;
• igas vanuses kasutajatele sobivate, reguleerimisvõimalustega töökohtadega varustamine;
• tööülesannete roteerimine;
• rutiinsete või monotoonsete tööülesannete automatiseerimine;
• vahetustega töö ümberkorraldamine; 
• valgustuse reguleerimine.

Töökoha kohandamine peab olema dünaamiline ja pidev protsess, mille aluseks on inimese tervet karjääri hõlmaval riskihinnangud. Heast töökoha- ja töökorraldusest saavad kasu töötajate kõik vanuserühmad.

Näiteid heade tavade kohta

Selles osas (tööohutuse ja töötervishoiu spetsialisti moodul) leiate rohkem materjali vanusest tingitud muutuste kohta funktsionaalsetes võimetes, nende võimaliku mõju kohta töötamisele ning kuidas selle küsimusega tegelda tööohutuse ja töötervishoiu juhtimisel. 

Holistiline lähenemine tööohutuse ja töötervishoiu küsimustele ning

Töövõimet saab kirjeldada kui tasakaalu inimese isiklike ressursside ja tööga seotud tegurite vahel. Töövõimet mõjutab ka tööväline keskkond. Inimese isiklike ressursside hulka kuuluvad järgmised elemendid: (1) tervis ja funktsionaalsed võimed; (2) pädevused ja oskused; (3) väärtused, hoiakud ja motivatsioon. Tööga seotud teguriteks on muuhulgas töö sisu, töökeskkond, töökorraldus ja juhtimine. (Allikas)

kontseptsioon

Tööohutuse ja töötervishoiu korraldus tööjõu vananemise kontekstis nõuab holistilist lähenemist ja inimese töövõimet mõjutavate erinevate tegurite arvesse võtmist.

Töövõimet saab kirjeldada kui tasakaalu inimese isiklike ressursside ja tööga seotud tegurite vahel. Töövõimet mõjutab ka tööväline keskkond. Inimese isiklike ressursside hulka kuuluvad järgmised elemendid: (1) tervis ja funktsionaalsed võimed; (2) pädevused ja oskused; (3) väärtused, hoiakud ja motivatsioon. Tööga seotud teguriteks on muuhulgas töö sisu, töökeskkond, töökorraldus ja juhtimine. (Allikas)

kontseptsioon esindab just sellist lähenemist. Lisateavet

Töövõimet saab kirjeldada kui tasakaalu inimese isiklike ressursside ja tööga seotud tegurite vahel. Töövõimet mõjutab ka tööväline keskkond. Inimese isiklike ressursside hulka kuuluvad järgmised elemendid: (1) tervis ja funktsionaalsed võimed; (2) pädevused ja oskused; (3) väärtused, hoiakud ja motivatsioon. Tööga seotud teguriteks on muuhulgas töö sisu, töökeskkond, töökorraldus ja juhtimine. (Allikas)

kontseptsiooni kohta leiate siit (järgmine osa).