Tööohutus ja töötervishoid ning tööle naasmine
Igale konkreetsele olukorrale tuleb läheneda individuaalselt ning vajalikud tervishoiu- ja ohutusmeetmed võivad olla väga erinevad. Töötaja võib vajada Taastusravi eesmärgiks on füüsiliste või vaimsete häirete või puuetega inimeste funktsionaalsete või vaimsete võimete ja elukvaliteedi taastamine. (nt füsioteraapiat), kutserehabilitatsiooni (nt koolitust uute oskuste omandamiseks, kui ta ei suuda täita endisi tööülesandeid) või füüsilise koormuse hindamisel põhinevat töökoha kohandamist, või tööaja pikkuse muutmist väsimuse vähendamiseks või tipptunniliikluse vältimiseks.
Riskihindamise roll
Tööohutuse ja töötervishoiu spetsialistid saavad edukale tööle naasmisele kaasa aidata, viies läbi riskihindamist, kui töötaja naaseb tööle pärast haigust või vigastust või kui tema tervislik seisund võib hakata mõjutama töötegemist või olla sellest mõjutatud. Järgnevalt mõned näited küsimustest, mida riskihindamisel tuleb käsitleda:
- kas samal töökohal jätkamine (nt töökoormus, vahetustega töö) võib töötaja tervist veelgi kahjustada?
- kas haigus või vigastus on mõjutanud töötaja võimet tööülesandeid täita ohutult ja efektiivselt (nt tuleb kõrgustes töötamist piirata, kui on peapöörituse või teadvusekaotuse oht)?
- kas töötaja osaleb jätkuvalt ravikavas?
- kas töötaja poolt kasutatavatel ravimitel võib olla mõju tema tööle?
Töökoha kohandamine
Töötaja taastumise ajaks võib teha ajutisi ümberkorraldusi. Kui vigastus või haigus põhjustab püsivaid piiranguid, võib
Töövõimet saab kirjeldada kui tasakaalu inimese isiklike ressursside ja tööga seotud tegurite vahel. Töövõimet mõjutab ka tööväline keskkond. Inimese isiklike ressursside hulka kuuluvad järgmised elemendid: (1) tervis ja funktsionaalsed võimed; (2) pädevused ja oskused; (3) väärtused, hoiakud ja motivatsioon. Tööga seotud teguriteks on muuhulgas töö sisu, töökeskkond, töökorraldus ja juhtimine. (Allikas)
kaotust arvestades kaaluda püsivaid ümberkorraldusi ja töökoha kohandamist.Muutused töökohal võivad olla järgmised:
- kohandused tööjaamas (nt seadmete ümberkalibreerimine ohutuse lisamiseks, ruumidele juurdepääsu parandamine);
- paindlikum töögraafik (nt raviprotseduuridel käimiseks või arsti külastamiseks);
- töökoormuse vähendamine (nt alternatiivsete tööülesannete võimaldamine).