Seadusjärgsed kohustused 

Tööjõu vananemise valguses on inimeste tööle naasmise teema muutunud üha tähtsamaks, kuna pikaajalised terviseprobleemid ja töövõimetus sagenevad koos vanusega. Tööandjatele on kasulik toetada inimeste tööle naasmist pärast vigastust või haigust nii kiirelt kui võimalik ning aidata krooniliste terviseprobleemidega töötajatel tööd jätkata. Mõnel puhul eeldab see ajutiselt või pikaajaliselt töökoha kohandamist või ümberõpet teiste tööülesannete täitmiseks.

Meetmete rakendamisel töökohtade kohandamiseks puuetega inimeste vajadustele on tähtis roll võitluses puude alusel diskrimineerimise vastu. Tööandjatel lasub võrdse kohtlemise seadusega kehtestatud kohustus kohelda inimesi võrdselt töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, sh kohandada töökohta vastavalt puudele – näiteks kohandades tööruumi ja seadmeid, töögraafikut ja –ülesannete jaotust või pakkudes koolitusvõimalusi või teisi integreerumisvahendeid.

Kasu tööle naasmise ergutamisest

Mida pikem on olnud haigusest põhjustatud töölt eemalolek, seda suuremaid tõkkeid kogevad töötajad tööle naasmisel ning seda madalam on eduka ja püsiva taasintegreerimise tõenäosus.

Inimeste edukas Riskihindamine on tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise element, mis võimaldab kaardistada potentsiaalseid riske ja ohte, millega töötajad võivad kokku puutuda, ning teha otsuseid rakendamist vajavate kaitse- ja ennetusmeetmete kohta. See on dünaamiline protsess, mis lubab organisatsioonil välja töötada proaktiivse poliitika töökeskkonna ohutegurite juhtimiseks. on organisatsioonile kasulik mitmest aspektist:

• haigestunud/vigastatud töötaja oskuste ja teadmiste säilimine,
• tootlikkuse languse minimeerimine,
• uute töötajate värbamis- ja koolituskulude vähenemine,
• töömoraali alalhoidmine.

Kuidas tagada edukat tööle naasmist? (järgmine osa)