1. Vananemine ja töö

1
Vananemine ja töö

Mida peaks teadma vananemisest

Vananemise erinevad aspektid

Vananemine on keerukas ja pidev protsess, mis algab sünnist ja lõpeb surmaga. See on bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete muutuste mitmemõõtmeline protsess. Inimese vanust määratakse tavaliselt aastates ja kuudes ( kronoloogiline iga), kuid vanusel on ka teisi aspekte:

Inimene, kes on oma kronoloogilise ea poolest 57aastane, võib end tunda 50aastasena ( psühholoogiline iga), olla 45aastase füüsilises vormis ( funktsionaalne iga) ja käituda nagu 40aastane ( sotsiaalne iga).

Vananemisega kaasnevad muutused

Vananedes inimesed muutuvad. Sellised omadused nagu elutarkus, strateegiline mõtlemine ja üldistusvõime kas süvenevad või alles tekivad koos vanusega. Samuti koguneb vanusega töökogemusi ja eriteadmisi. Teiselt poolt aga mõned funktsionaalsed võimed (peamiselt füüsilised ja sensoorsed) nõrgenevad loomuliku vananemise tõttu.

Vanuselised muutused inimeste funktsionaalsetes võimetes ei ole ühetaolised, kuna neid mõjutavad erinevad tegurid nagu näiteks:

  • elu- ja töökeskkond,
  • geneetiline eelsoodumus haigustele,
  • elustiil (toitumine, füüsiline aktiivsus, suitsetamine ja alkoholitarbimine,
  • haridustase ja sotsiaalmajanduslik staatus, 
  • sugu.

See tähendab, et samavanuseliste inimeste funktsionaalsed võimed võivad olla väga erinevad.

Vanuselised muutused ja nende mõju töövõimele

Vananemise käigus toimuvad muutused funktsionaalsetes võimetes (musklijõu vähenemine, nägemisvõime muutused, naha õhenemine) võivad mõjutada töövõimet.

Järgmise teema all esitatakse täiendavat teavet vanuseliste muutuste ja nende mõju kohta inimese töövõimele. Sealt leiate ka ülevaate kontrollimeetmetest eakate töötajatega seotud riskide kõrvaldamiseks või minimeerimiseks, samuti abistavaid praktilisi näiteid organisatsioonidele kuidas reageerida vanuselistele muutustele töökohas.