Vanusejuhtimine

Vanusejuhtimise all mõeldakse erinevaid meetmeid inimressursside juhtimiseks organisatsioonis, peatähelepanuga vananemisel, ning laiemas mõistes tööjõu vananemise üldist juhtimist riikliku poliitika või kollektiivläbirääkimiste abil. (Source)

Vanusejuhtimise olulisteks põhimõteteks on:  

  • rõhuasetus pigem ennetamisele kui probleemide tagantjärele lahendamisele,
  • keskendumine tervele tööelule ja kõigile vanuserühmadele, mitte ainult eakatele töötajatele, 
  • kõiki mõõtmeid hõlmav holistiline lähenemine, mis aitab kaasa efektiivsele vanusejuhtimisele. 

(Allikas)

Vanuseline profileerimine

Vanuselist profileerimist (ehk vanuselise struktuuri analüüsi) kasutatakse organisatsiooni vanuselise struktuuri analüüsimiseks olevikus ja tulevikus. Tulemusi tuleb tõlgendada seoses tööga ja selle nõudmistega, samuti personalipoliitika ja planeerimisega organisatsioonis. (Allikas)

Annualiseeritud tööaeg

Annualiseeritud ehk aasta summaarse tööaja kavad võimaldavad töötajate tööaega (ja töötasu) arvestada ja planeerida aastase perioodi põhjal. See on vahendiks tööaja paindlikkuse saavutamiseks. (Allikas)

Füsioloogiline iga

Füsioloogiline ehk bioloogiline iga on näit selle kohta, kui hästi või halvasti inimorganism funktsioneerib võrreldes kronoloogilise eaga.

Kroonilised haigused

Enamik Euroopas esinevaid kroonilisi haigusi on mittenakkuslikud, st haigused, mis on mitteinfektsioossed ja inimeste hulgas edasi ei kandu. Need haigused on pikaajalised ja tavaliselt aeglase kuluga. Neli peamist mittenakkuslike haiguste tüüpi on südame-veresoonkonnahaigused (nt südameinfarkt), vähk, kroonilised hingamisteede haigused (nt astma) ja suhkruhaigus. (Allikas)

Kronoloogiline iga

Kronoloogiline iga on inimese vanus, mõõdetuna ajaühikutes (tavaliselt aastates) alates sünnist kuni konkreetse kuupäevani.

Paindlik pensionile siirdumine

Paindlik pensionile siirdumine tähendab töötajale pensioniotsustel suuremate valikuvõimaluste pakkumist. See võib hõlmata stiimuleid pensionile siirdumise edasilükkamiseks või võimalust saada osalist pensioni töö jätkamisel lühendatud tööajaga. (Allikas)

Paindlik tööaeg

Paindlik tööaeg võimaldab arvestada nii üksikisiku kui organisatsiooni vajadusi, muutes töötaja tööaega (millal), kohta (kus) ja viisi (kuidas). (Allikas)

Funktsionaalne iga

Funktsionaalne iga tähendab inimese funktsionaalsete võimete taset, võrreldes teiste sama kronoloogilise eaga ja samast soost inimestega.

Tööjagamine

See tähistab töösuhet, kus üks tööandja võtab tööle kaks (või rohkem) töötajat ühe täistöökoha täitmiseks. See on osalise tööajaga töötamise vorm, mis tagab, et jagatud töökoht on püsivalt täidetud. (Allikas)

Elukestev õpe

Elukestev õpe tähendab igasugust õppetegevust terve elu jooksul. Selle eesmärgiks on oskuste, teadmiste ja pädevuste täiendamine.  See on lai mõiste, hõlmates inimese haridust, mis on paindlik, mitmekülgne ning saadaval erineval ajal ja erinevas kohas läbi kogu elu. Elukestev õpe hõlmab formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kõiki vorme. (Allikas)

Vaimne tervis

Vaimne tervis on heaoluseisund, mille puhul  inimene suudab rakendada oma võimeid, taluda tavalisi elupingeid, töötada produktiivselt ja anda omapoolset panust ühiskonnale. (Source)

Luu- ja lihaskonna vaevused

Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste all mõistetakse terviseprobleeme, mis mõjutavad lihaseid, kõõluseid, sidemeid, kõhresid, veresoonkonda, närve või teisi luu- ja lihaskonna pehmeid kudesid või liigeseid. Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuseid seostatakse rutiinse ja pingelise tööga. Need terviseprobleemid ulatuvad ebamugavusest ja väikesest valust tõsisemate tervisehäireteni, mis võivad viia püsiva töövõimetuseni. (Allikas)

Psühholoogiline iga

Psühholoogiline iga näitab, kui vanana inimene end tunneb, tegutseb ja käitub. See on subjektiivne ja põhineb inimese enesehinnangul.

Riskihindamine

Riskihindamine on tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise element, mis võimaldab kaardistada potentsiaalseid riske ja ohte, millega töötajad võivad kokku puutuda, ning teha otsuseid rakendamist vajavate kaitse- ja ennetusmeetmete kohta. See on dünaamiline protsess, mis lubab organisatsioonil välja töötada proaktiivse poliitika töökeskkonna ohutegurite juhtimiseks. (Allikas)

Istuv töö

Istuv töö tähendab tööd, mida iseloomustab vähene liikumine ja madal energiakulu. Istuva töö puhul peab töötaja sageli istuma pikka aega.

Sotsiaalne iga

Sotsiaalne iga kajastab kultuurilisi ja ühiskondlikke ootusi, kuidas inimene peaks teatud vanuses käituma. See on tavastandarditest lähtuv hinnang inimese võimele toimida sotsiaalsetes olukordades.

Jätkusuutlik töö

Elukestev, jätkusuutlik töö tähendab töö- ja elutingimusi, mis toetavad inimese tööleidmist ja -hõivatust pika tööea jooksul. Need tingimused tagavad kokkusobivuse töö ja inimese omaduste või asjaolude vahel terve tema muutuva elu jooksul. Neid tuleb arendada poliitika ja praktiliste meetmete abil töökohal ja väljapool tööd. (Allikas)

Töövõime

Töövõimet saab kirjeldada kui tasakaalu inimese isiklike ressursside ja tööga seotud tegurite vahel. Töövõimet mõjutab ka tööväline keskkond. Inimese isiklike ressursside hulka kuuluvad järgmised elemendid: (1) tervis ja funktsionaalsed võimed; (2) pädevused ja oskused; (3) väärtused, hoiakud ja motivatsioon. Tööga seotud teguriteks on muuhulgas töö sisu, töökeskkond, töökorraldus ja juhtimine. (Allikas)

Puue

Puudega töötajal on füüsiline või vaimne vaegus, mis võib segada tema töösooritust. Puuetega töötajate hulka kuuluvad ka kroonilise, pikaajalise või  progresseeruva haigusega inimesed. (Allikas)

Keskkonnategurid

Keskkonnategurid on argi- ja tööelu elemendid, millel võib olla positiivne või negatiivne mõju töötajate üldisele tervisele. Negatiivseteks elementideks on keemilised tegurid (nt ohtlikud aurud või gaasid), füüsilised tegurid (nt müra või vibratsioon), bioloogilised tegurid (nt bakterid, viirused, seened) või psühholoogilised tegurid (nt töö ja isikliku elu tasakaal).

Taastusravi

Taastusravi eesmärgiks on füüsiliste või vaimsete häirete või puuetega inimeste funktsionaalsete või vaimsete võimete ja elukvaliteedi taastamine.

Töökeskkonna ohutegurid

Töökeskkonna ohutegurid tähendavad allikat, olukorda või toimingut, mis võivad tekitada kahju inimesele, vigastuse- või haigestumise või mõlema kombinatsiooni näol. (Allikas)

Psühhosotsiaalsed ohutegurid

Psühhosotsiaalsed ohutegurid võib määratleda nende töökorralduse aspektide ning organisatsiooni ja juhtimise ning nende sotsiaalse ja keskkondliku kontekstina, millel on potentsiaali põhjustada psühholoogilist või füüsilist kahju. Psühhosotsiaalsete ohutegurite hulka kuuluvad sellised probleemid nagu tööalane stress ja vägivald. (Allikas)

Tööstress

Inimesed kogevad tööstressi, kui nad tajuvad vastuolu tööst tulenevate nõudmiste ja nende füüsiliste ning vaimsete ressursside vahel, mis neil tööolukorras toimetulekuks on. (Allikas)

Kutsealane rehabilitatsioon

Kutsealase rehabilitatsiooni eesmärgiks on võimaldada füüsilise või vaimse puudega inimestel ületada takistusi töökoha saamisel ja säilitamisel, tööle naasmisel või muu kasuliku tegevuse leidmisel.

Tervise edendamise töökohal

Tervisedendus töökohal tähendab tööandja, töötajate ja ühiskonna ühiseid jõupingutusi töötajate tervise ja heaolu parandamiseks töökohal. Selle saavutamiseks on vaja, (1) parandada töökorraldust ja töökeskkonda; (2) soodustada aktiivset osalemist; ja (3) innustada isiklikku arengut. (Allikas)

Tööalane konkurentsivõime

Tööalast konkurentsivõimet võib defineerida kui tööle võtmiseks sobivate omaduste kogumit või kui tegurite kombinatsiooni, mis võimaldab inimesel tööd saada, seda säilitada ja karjääri teha.

Rehabilitatsioon

Rehabilitatsioon on protsess, mille eesmärgiks on võimaldada inimestel saavutada ja säilitada oma optimaalne füüsiline, sensoorne, intellektuaalne, psühholoogiline ja sotsiaalfunktsionaalne tase.

Tööle naasmine

Riskihindamine on tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise element, mis võimaldab kaardistada potentsiaalseid riske ja ohte, millega töötajad võivad kokku puutuda, ning teha otsuseid rakendamist vajavate kaitse- ja ennetusmeetmete kohta. See on dünaamiline protsess, mis lubab organisatsioonil välja töötada proaktiivse poliitika töökeskkonna ohutegurite juhtimiseks.

Mediaanvanus

Mediaanvanus on vanus, mis jagab elanikkonna kahte arvuliselt võrdsesse rühma, kus pooled inimesed on sellest nooremad ja pooled vanemad. (Allikas)

Isikukaitsevahendid

Isikukaitsevahendite all mõeldakse kõiki kaitsevahendeid, mida töötaja kannab seljas või hoiab (riided, kiiver, prillid), et end kaitsta ühe või enama tema ohutust ja tervist ähvardava ohuteguri eest tööl, samuti kõiki teisi samaks eesmärgiks loodud lisa- või abivahendeid. Ohtudeks, mille eest end isikukaitsevahendite abil kaitstakse, on näiteks füüsikalised ja elektrilised ohud, kuumus, kemikaalid, bioloogilised ohud ja õhus levivad tahked osakesed. Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui ohutegureid ei õnnestu vältida või piisaval määral vähendada kollektiivkaitse, tehniliste vahendite või töökorralduslike protseduuride abil. (Allikas)

Tervisedendusprogrammi

Tervisedendus töökohal tähendab tööandja, töötajate ja ühiskonna ühiseid jõupingutusi töötajate tervise ja heaolu parandamiseks töökohal. Selle saavutamiseks on vaja, (1) parandada töökorraldust ja töökeskkonda; (2) soodustada aktiivset osalemist; ja (3) innustada isiklikku arengut. (Allikas)